Vipson Projekt

Metsanädal.

Juba kümneid aastaid toimunud Metsanädala tegevus oli sel aastal suunatud meie tulevikule – õpilastele. Metsamehed käisid koolides külalisõpetajateks ja tutvustasid läbi enda kogemuste nii metsandust üldisemalt kui metsanduslikke ameteid.

„Lähtusime mõttest, et metsandus ei ole „asi iseenesest“, vaid et kõik algab inimestest, kes metsanduses töötavad. Meie teine lähtekoht oli mõte, et metsandus ei toimu ainult metsas – samatähtis kui metsa istutamine, hooldamine ja varumine on ka see, mis toimub selle varutud puiduga edasi,“ rääkis Metsanädala projektijuht Kristi Parro.

Metsanädalat korraldava Eesti Metsaseltsi presidendi Hardi Tulluse sõnul on metsanduse tutvustamine noortele väga vajalik ettevõtmine. Tullus avaldas lootust, et metsasektori ja koolide vahel tekib hea koostöö. „Mida varasemalt alustame metsa ja metsanduse tutvustamist, seda enam kasvab üles inimesi, kes teavad – mets on meie suurim rikkus ja metsandus on huvitav, mitmekülgne ja kasulik,“ lisas Tullus.

Metsanädala koolitunnid ei toimunud ainult kooliruumides, sõltuvalt võimalustest viidi õpilasi ka metsa või puidutööstusesse, et noored saaksid tehtavat ise näha ja käega katsuda. Taavi Tuvike Vipson Projektist kutsus Vastseliina Gümnaasiumi õpilased enda juurde tootmisesse. Vipson Projekt alustas Vastseliinas palkmajade ehitust kümmekond aastat tagasi, kui Tuvike ostis kohaliku sovhoosi vana suurfarmi.
Tuvike, kes on ise EPMÜ metsateaduskonna metsakasvatuse eriala lõpetanud, rääkis kohalikele koolinoortele nii metsanduse üldistest mõistetest, kui ka metsanduse ja puidutööstusega seotud töökohtadest ja sellest, kus erinevaid metsandusega seotud erialasid õppida saab. Noored tutvusid erinevate metsatööriistadega, määrasid puiduklotside järgi puuliike ja lõpetuseks istututati puu.
Et Vipson Projekt on Puitmajaliidu liige, tutvustas Tuvike lastele ka Eesti Puitmajaliidu tegemisi.
Puitmajaliidust ja metsast käis Kiili Gümnaasiumis rääkimas ka Lauri Kivil, Eesti Puitmajaklastri projektijuht. Kivil keskendus tunnis kahele põhilisele teemale – mets kui Eesti üks olulisim loodusvara, selle ressursid, majandamine ning sellega seonduvad osapooled ja puidu väärindamine läbi puitmajade tootmise. „Et tund toimus nii Metsanädala kui karjääriõppe raames, sidusin mõlemad teemad väga tugevalt haridussüsteemiga, keskendudes peamiselt edasistele õppimisvõimalustele metsanduse ning puitehituse valdkonnas,“ ütles Kivil. „Lisaks metsanduse ja puitmajasektori tutvustamisele rõhutasin üsna tugevalt karjääriõppe kontekstis isikuomadusi, mis on edasise töö leidmisele fundamentaalsed – lisaks heale haridusele on oluline tunda kella, pidada kinni lubadustest, teha oma tööd hingega.“
Koolide ja metsameeste koostöö peaks jätkuma kindlasti ka tulevikus, on Kivil veendunud, sest põhikool on just see, kus kujunevad välja noore huvid mõne valdkonna vastu, tehakse valikud edasiõppimiseks. „Nende valikute suunamiseks ning huvi tekitamiseks metsanduse ning puitehituse suunas oleme alati valmis õpilastele puitmajasektorit tutvustama,“ kinnitab Kivil. „Tõenäoliselt ootavad kõik sektorid, et just nende juures töötaksid võimalikult „helged pead“. Selleks, et puitmajasektoris jätkuks tööjõudu ning inimesi, kel on lisaks oskustele ka tugev sisemine motivatsioon, on Puitmajaliit alati valmis tegema koostööd kõikidel haridusastmetel,“ lubab Kivil.
Metsanädalate ajalugu ulatub sõjaeelsesse aega. Esimene toimus 1930. aastal, millele eelnesid kahel aastal metsapäevad. Alates 1933. aastast pöörduti aga tagasi metsapäevade korraldamise juurde.
Metsanädalat viiakse läbi koostöös Tagasi Kooli projektiga ja rohkete metsasektori ettevõtete ning metsamajandajatega. Metsanädala jooksul toimusid üle Eesti erinevates koolides tunnid, kus õpetaja rollis olid metsamehed ise, kokku anti neljakümnes koolis ligi 60 külalistundi ja õppekäiku.

Käsitöö Palkmajad – vaata galeriid »
Käsitöö Palksaunad – Vaata galeriid »

Küsi hinda – Siit käsitöö palkmajad»