Vipson Projekt

Norra ja Eesti tappide võrdlus puitmajadel

Viisteist aastat palkmajade ehitamisega elatist teeninud Andres Uus on saanud maaülikoolis magistritööd tehes kinnituse, et levinuimad eesti nurgatapid peavad tuult kehvemini kui norra omad, kirjutab Tartu Postimees.

Mõõtmised maaülikooli metsamaja taga dendropargi veerel 2011. aasta lõpul valminud ajutises katsemajas jätkuvad tuleva aasta suveni. Praeguseks on tehtud umbes pooled kavandatud mõõtmistest.

«Seni on olnud nii, et kui Eestis või välismaal palkmaju pakud või kui sinu arvamust küsitakse, siis arvad või pakud, et see tapp on soojem kui too, aga tõestust pole,» sedastas Uus. «Ühesuguse mõõtmisega ühesugustes tingimustes saame teadusliku tulemuse.»

Kalasaba üllatas

Vähem kui paarikümneruutmeetrise katsepalkmaja iga nurk on iselaadi: Eestis pruugitud järsknurk ja kalasabanurk, norra nurk ning postnurk. Viimast kasutatakse Uusi sõnul palkmajade püstitamisel näiteks Prantsusmaal.

Iga nurk katsemaja sees on piiratud kilega. Sellesse lõigatud ümara ava vastu seatakse lehterotsaga toru. Torru kinnitatud tiivik hakkab kileavast väljuva õhuvoolu käes pöörlema ning spetsiaalne aparaat mõõdab pöörlemise intensiivsuse. Seadet nimetatakse ane­­momeetriks.

Tavaliselt pole muidugi ühegi palkmaja nurgad nii hõredad, et läbi nende vuhiseks mõõdetav tuul.

Lekkeõhuvool kutsutakse katsemajas esile kunstlikult, muutes siseõhu välisõhust hõredamaks USAs patenditud kalli, ligi 10 000-eu­­rose riistapuuga Blower­­door.

Järsknurka, kalasabanurka ja norra nurka ühendab see, et seal jooksevad palgid piltlikult öeldes üksteise sisse ehk tegelikult sobitatakse palgiotsi lõigates, tahudes ja freesides tihedalt vaheliti. Postnurga puhul sobitatakse palgiotstesse lõigatavad keeled püstposti freesitavaisse pikisoontesse.

Mõõtmistulemuste põhjal on Andres Uus esiteks üllatunud sellest, et postnurgast lekib vähem õhku kui Eestis tavapäraseimast järsknurgast. Samuti ei osanud Uus oodata, et kokkuvõttes paistab esikohale tulevat kalasabatapp, mis peab tuult isegi paremini kui norra tapp.

«Alguses andis parima tulemuse norra tapp, aga nüüd, kui vajumine seintes peaks olema lõppenud, on parem kalasaba,» rääkis Uus.

Samas kestab palkmajas teinegi katse. Ühte seina on seestpoolt soojustatud kolmel viisil: palgile paigaldatud tsellvilla ja kipsplaadiga, mineraalvilla ja kipsplaadiga ning pillirooplaadi ja krohviga. Võrdlevalt hinnatakse andurite abil materjalide soojusjuhtivust, kuid põhieesmärk on selgitada, kui suur oht on sisesoojustuse korral hallituse ja mädaniku tekkeks soojustusmaterjali ja palgi vahel.

Andres Uusi selgitusel on universaalne ehitustarkus, et soojustamist alustatakse välisseinast. Palkmajade tellijad soovivad aga, et nende maja oleks arhailise ilmega.

Metoodika TTÜst

Katsemaja püstitas Andres Uusi firma Hobbiton kahe varasema katsemaja kõrvale oma kulu ja kirjadega. Lekkeõhuvoolusid, soojavooge, niiskust ja muid parameetreid mõõtvad seadmeid, nagu ka kütte- ja õhuniisutusriistad ning õhu hõrendamise masina, aitas katsemajja soetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Metoodika, milliseid ehitusviise võrrelda ning milliseid katseseadmed ehitusvõtete vooruste ja puuduste hindamisel tarvitada, töötas välja Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi professor Targo Kalamees.

Allikas: Tartu Postimees, Martin Pau