PALKSAUNAD

Saun on enamasti maamaja või talu juurde kuuluv hoone, millel on mitmeid erinevaid funktsioone ja tähendusi. Peamiselt teatakse sauna pesemise kohana ning lisaks käiakse saunas stressi maandamas. Taandunud on sauna roll elukohana, sünni- ja suremispaigana. Palksaun on ideaalne koht, kus peale rasket töönädalat aeg maha võtta ja lihtsalt lõõgastuda.

SUITSUSAUN

Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.

Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda. Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii Eestis kui ka Soomes leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainuõigeks peavad.

SOOME SAUN

Soome saun võlub oma tuhande aasta pikkuse traditsiooni ja lihtsusega. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

VENE SAUN

Vene saun ehk nn “Banja“ eripära on suur puuküttega saunaahi, mis on eelnevalt kuumaks köetud. Ahi säilitab kuumust pikaks ajaks,visatakse leili nii palju, et tekivad suured aurupilved. Jääb üle vaid nautida saunamõnusid ning ei pea tegelema enam sauna kütmisega.

KÜMBLUSTÜNN

Kümblustünn on pärit Jaapanist, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga kuid neid võib ehitada ka palkidest. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3-8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt.

Tekkis huvi?
Võta meiega ühendust!