Valesti ehitatud palkmaja annab ehitusvigadest kiiresti märku — juba mõne aastaga võib hoone mädanema hakata. Hooletult ehitatud maja energiakulu on tänaste hindade juures omakorda valus löök rahakotile. Kõik saab alguse ühest otsusest: kelle kätte oma projekt usaldada.
"Kõik algabki ehitaja valikust: alati on kindlam, kui palkmajaehitust pakkuval ettevõttel on ette näidata sertifikaat, mis kinnitab, et kõik tootmisetapid on kontrollitud ja kasutatakse nõuetele vastavaid materjale. Ehitaja peab tundma oma töö iga detaili — teisiti ei ole tänapäeval enam võimalik. Ka pädev ehitusjärelevalve on tellijale suureks toeks." Taavi Tuvike, Vipson Projekt OÜ juht
Sertifikaat pole formaalsus
Sertifitseeritud ehitaja ja pädev ehitusjärelevalve annavad ka praktilise eelise: nende järelevalve all valminud majale on lihtsam kasutusluba saada, sest dokumentatsioon vormistatakse korrektselt algusest peale.
Kõik algab heast projektist
Nagu iga ehitusprojekti puhul, tasub palkmajaehituses eelistada pädevaid joonestajaid ja insenere — see aitab ka kliendil endal oma majaplaani korralikult läbi mõelda. Läbimõeldud projekt vähendab oluliselt ehituskulusid ja väldib hilisemaid vaidlusi ehitaja, naabrite ning teiste osapooltega.
"Üldreegel on — mõtle läbi oma soovid ja vajadused seoses majaga. Kaasa projekteerija või arhitekt, kontrolli ja kooskõlasta projektdokumentatsioon, kus on kirjas hoone maht, kasutatavad materjalid ning projekti eriosade kirjeldus." Taavi Tuvike
Katus kannab suurima soojakao
Käsitöö palkmaja soojapidavust ei saa võrrelda teiste majatüüpidega — siin kehtivad omad reeglid. Eriosade ja avatäidete ühenduskohad peavad olema nii soojapidavad kui niiskuskindlad, ning tulemus sõltub suuresti tehnoloogilistest valikutest: kas tappides on kasutatud tihendeid ja millise villaga on soojustus teostatud. Kui soovid eriti soojapidavat palkseina, saab hoonet hiljem väljastpoolt lisasoojustada ja katta voodrilauaga.
"On tekkinud kummaline arusaam, et kui ehitatakse kivist maja, pannakse katuse alla villa 30 cm ja palkmajale 20 cm. Tegelikult peaks see vastupidi olema — palksein pole nii soojapidav, ja siis peaks katusele just rohkem soojustust panema. Lisaks tuleks katusel sõlmed teipida, et saada maksimaalne soojapidavus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata maja katuse ja seina üleminekukohtadele." Taavi Tuvike
Soojustusvilla kihi kohta kehtib lihtne reegel: pigem rohkem kui vähem. Õige kogus leitakse arvutuste teel ja sõltub projektist — liigne kokkuhoid siin tähendab enamasti seda, et sama summa kulub hiljem lisaküttele. Sama oluline on katuse tuulutus: kui konstruktsiooni jõuab niiskus, peab see saama sealt ka välja hingata. Eriti tähelepanelik tasub olla plekk-katuse puhul, kus sageli paigaldatakse vaid 20 mm distantsliist katusekattematerjali alla.
Vanema maja nurgad ja aknaümbrused
Kui vanale palkmajale ei ole lisatud välist soojustust, tasub üle vaadata läbipuhuvad nurgad, palgivahed ja akende ümbrused — nende tihendamine on kiire võimalus energiat kokku hoida. Täpsed soojalekke kohad aitab tuvastada termokaameraga tehtav uuring, kuna just aknaümbrustes on tüüpiliselt suurimad soojakaod. Palgivahesid saab soojustada näiteks lambavilla, linavildi või samblaga, ning akna- ja ukseliistud tuleb selleks ära võtta ja ümbrused teipida — väljastpoolt spetsiaalse tuuletõkketeibiga, seest aurutõkketeibiga.
Käsitöö palkmaja konstruktsiooniga ei sobi kokku iga materjal: esimesele impulsile järgi andmine ja tuult läbi laskva nurga täitmine montaaživahuga ei ole õige lahendus. Palkmajja sobivad hingavad materjalid, spetsiaalsed teibid ja tihendid.
Aknad, uksed ja tuul
"Palkmaja puhul peab just akende, uste ja katuse soojapidavus suurem olema. Talvine külm pole kõige suurem probleem, vaid tuuled. Ning sageli ehitatakse palkmaja just randa, kus on ilus vaade — kui siis on lisaks avatud kahe korruse klaasist seinad, tekib toas tunne, et tuul liigub ruumis. Suured klaasipinnad jahutavad ruumis õhu maha ja sellega peab arvestama, kui sooviks on suured klaasfassaadid." Taavi Tuvike
Varuplaan katkestuste puhuks
Enamik palkmaju ehitatakse maale, kus nädalapikkused elektrikatkestused pole harv nähtus. Kui maja ainus soojusallikas on õhk- või maaküte ilma ahju või pliidita, jäädakse katkestuse ajal lihtsalt külma kätte.
"Kuigi seadusandlus täna ei soosi puuküttega ahju ehitamist, siis valdavalt ehitatakse palkmaja maale, mitte linna, ja maal on nädalaajased elektrikatkestused tavalised. Kui su maja soojusallikaks on õhk- või maaküte ja pole ahju või pliiti, siis sa külmud sinna lihtsalt ära." Taavi Tuvike
Puuküttega küttekeha on ka mõistlik alternatiiv, kui elektri hind ülemäära kõrgele tõuseb. Kuigi soojuspumbaga saab maja energiaklassilt kõrgema hinnangu kui puuküttega, tasub kaaluda, kumb on tegelikult väärtuslikum. "Aga mis sest kasu on, kui istud nädal aega 24-kraadises külmas," märgib Taavi Tuvike.
Palk vs kivi
Kiviseinad ei ole nii soojad kui klassikaline karkass- või villapõhine palkmaja. Kivimajal tuleb õhksoojuspump keerata 24 kraadi peale, kuna kivi kiirgab külma — palkmajal piisab samal ajal 20 kraadist, sest puidu puhul on see juba tunnetuslikult soe. Kiviseina algne hind võib tunduda odavam, kuid see on alles algus: lisanduvad soojustus, plaadid, krohvimine ja siseviimistlus. Ka palkmajale võib hiljem lisada tuuletõkkeplaadi ja väikese soojustuse, aga seda ei pea tegema kohe.
Sertifikaat kui garantii
Vipson Projekt OÜ on sertifitseeritud käsitöö palkmajade ja palksaunade tootja, kelle hooneid on müüdud nii Põhjamaadesse kui ka Eestisse. Sertifikaat annab tootjale ühelt poolt õiguse toodet ehitusturul müüa, teisalt on see garantii ostjale — tootja kinnitab sellega, et tootmisprotsess on kontrollitud igast aspektist, alates puidu sisseostmisest kuni kasutatavate kinnitusvahenditeni välja. Vipson Projekti meistrid on saanud koolituse Norra palkmajade ehituse spetsialistidelt.
Lisaks palkmajadele ja -saunadele valmistab Vipson Projekt eritellimusel täispuidust mööblit ning on ehitanud ka puidust sildu (sh Kõltsu mõisale), metsapaviljone, suitsusaunasid ja kiikesid — kõrvaltoodetena toodetakse ka küttepuid ja männikooremultši.