MÄNNIKOOREMULTS
Umbrohuga võitlemiseks on mitmesuguseid võtteid (rohimine, herbitsiididega töötlemine, gaasipõletiga põletamine jm). Suuremal või vähemal määral on kõige looduslähedasem ning tööaega kokkuhoidev maapinna katmine mitmesuguste materjalidega, mida nimetatakse multšimiseks.
Laias laastus jagame multši materjali iseloomu järgi looduslikuks, sünteetiliseks ning segatüübiks. Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiil). Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht. Erinevaid multšitüüpe on võimalik omavahel kombineerida.
Meie multsi teeb eriliseks faktor, et erinevalt saekaatris toodetud multsile saadud käsitsi töötlemisel, ning seal puuduvad puidu osakesed.
OKASPUU KOOREPURU
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4 cm paksusest koorepurukihist.
Kui multšitakse ainult koorepuruga, siis peaks multšikihi paksus olema 5-7 cm. Taimede juurekael jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks. Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal.
Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
Kui soovid multši kõdunemist aeglustada, paigalda mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema hoolikalt ette valmistatud. Lisa mullale kohevuse parandamiseks komposti ja liiva või kergkruusa.